Kohalikus kõnes Isla Holbosh
Isla Holboxil läks aeg kuidagi väga kiiresti, käisime palju rannas ja liikusime väga palju ringi jalgsi. Muide siin saarel oli päris palju lastega peresid, sest ringi liikumine on küllaltki ohutu ja mugav.
Beach Club – maitsev toit ja magus uni
Ühel päeva veetsime rannas Beach clubis, kus me esimest korda kõik mõnusasti ära põlesime. Beach clubis on selline süsteem, et kui tahad lebotada rannatoolidel varju all siis peab iga täiskavanud vähemalt 600 peso (u 26€) eest sööma/jooma nende klubis. Kolmepeale saime summa täis kui võtsime sealt lõuna- ja õhtusöögi + joogid. Heiliga saime ka kokkuleppele, et ta magab lamamistoolil. Meile see väga sobis, sest siis ei pea me hotellitoas olema lõunauinaku ajal. Rannaklubi ise oli väga ilus ja toidud ühed maitsvamad, mis siiani Mehhikos saanud oleme.
Taas golfiauto
Kuna eelmisel päeval me põlesime rannas korralikult ära, siis otsustasime jälle pooleks päevaks golfiauto rentida. Oleks võinud ka jalgrattad võtta aga lapsetooliga ühtegi ratast me ei näinud, ning lenksu peal Heili veel sõita ei jaksaks. Nii me rallisime golfiautoga saarel ringi ja saime isu ehk selleks reisiks täis. Saarel asfaltteid ei ole, on vaid kõvad savised teed. Vihmaste ilmadega on sinna ikka mürakad augud tekkinud ja vesi neist nii kiiresti ära ei lähe. Ringi sõita oli paras nikerdamine ja loksumine ning suutsime kahel korras sügavasse lompi auto ära suretada 😀 Õnneks auto jõudsime oma jõududega välja lükata ja edasi liikuda. Kuna lompe oli palju siis pidi väga hoolega teid valima.
Erilised käsitööpoed
Viimasel õhtul sõime saarel veel head ja paremat ja tegime väikest shopingut. Võrreldes eelmise saarega siis Isla Holpoxil oli kräpmüüjad vähem (suvalisi turisti suveniire). Rohkem oli selliseid erilisi käsitöö poode. Heili sai endale nuku, mida ta nii niii väga tahtis. See on kohalike naiste poolt käsitsi valmistatud ja väga Mehhiko pärane nagu paljud kes seda on näinud on öelnud.
